KUNST & KULTUUR

Tunnustatud kunstniku ja filmilooja Mary Jordani kätes on Kõue mõisa interjöör saanud sama rikkalikuks kui tema ajalugu. Pärast ulatuslikku restaureerimist on mõis saanud tagasi oma endisaegse suursugususe, mida võimendab veelgi tänapäevale kohane luksus. Mõisas on kodu leidnud hoolikalt valitud ja hoitud kunstiteosed, esemed ja antiik.

LOUIS CHORIS

Otto von Kotzebuele kuulunud esemetest on Kõue mõisas välja pandud ka teda Rumjantsevi ekspeditsioonil saatnud saksa-vene maalikunstniku ja maadeavastaja Louis Chorise (1795-1828) originaalgravüüride suurendused.

Louis Choris oli üks esimesi maadeavastusekspeditsioonil osalenud eskiisikunstnikke.

Tema käe all on valminud portreed Hawaii kuningast Kamehameha I, Rataki saarte pealikust Larikust ja tosinate kaupa joonistusi, millel on kujutatud Vaikse ookeani saarte, Jaapani ja Põhja-Ameerika looderanniku hõimude elu. Kõue mõisa restoranisaalis on väljapanek kvaliteetseid suurendusi Chorise töödest.

RAAMATUKOGU

Kõue mõisa valduses on üks paremaid raamatukollektsioone baltisaksa ajaloost Eestis. Kollektsioon koosneb ligikaudu 3000 tekstist (paljud neist haruldased), mis käsitlevad religiooni, kultuuri, majandust ja poliitikat.

Mõisa raamatukogus asub ka üks kahest teadaolevast eksemplarist 1728. aastal ilmunud raamatust "Eesti-Ma Rahwa Koddo- ning Kirko Ramat". Lisaks mitu haruldast raamatut 17. sajandist, näiteks esimene gruusiakeelne trükitud raamat ja esimene trükitud versioon Henriku Liivimaa Kroonikast. Samuti kaunistab raamituna seina originaalkaart, mida kasutati 1920. aastal Tartu rahu läbirääkimistel Eesti-Vene piiri küsimuses.

Mõisa raamatukogus asub ka üks kahest teadaolevast eksemplarist 1728. aastal ilmunud raamatust "Eesti-Ma Rahwa Koddo- ning Kirko Ramat" ja lisaks mitu haruldast raamatut 17. sajandist.

Maailmas ainulaadne

Kõue mõisa isikupärane interjöör ja mõisa kogutud ajaloolised esemed muudavad kogu kompleksi maailmas ainulaadseks.

SKULPTUURIDE AED

Kunstnik:
Ana Corbero, Hispaania

‘Cement Totem’ 2014 (osa ‘universal totem’ seeriast)

Ana Corbero on visuaalne kunstnik, kelle maalid, skulptuurid ja disainid on saanud tunnustust kõigil kontinentidel.

Sündinud 1961. aastal katalaani skulptori Xavier Corbero tütrena, õppis ta Ameerika Ühendriikides (Dallas, Philadelphia, New York) ja on elanud Londonis, Barcelonas, Pariisis ja Beirutis. 1996. aastal abiellus ta Beirutis resideeruva arhitekti Nabil Gholamiga. Corbero kujundlikud tööd demonstreerivad tundlikkust looduse hapruse suhtes, inimeste ja neid ümbritseva keskkonna delikaatset suhet ning inimeste perekondadest, kultuurist ja ajaloost saadud pärandite mitmekesisust ja keerukust. Tema loomingut läbivaks teemaks on lapsepõlve süütus ja selgus.

Corbero tähtsaimateks töödeks võib pidada suuri, veepindu kujutavaid maale (1001 Tears ehk 1001 Pisarat seeria); kolossaalseid mõtisklevaid lapseskulptuur (Little Buddha, Buddhito ja Buddhette), mida on eksponeeritud erinevates avalikes linnaruumides; gravüüride seeriat Postcards for Every Occasion (Postkaardid igaks sündmuseks); ja Maus Haus disainiloomingut.

2010. aastast on Corbero avaldanud kaks luulekogu: Prickly Pear Poems ja Pettered Patter Poems (vastavalt Okkalise Pirni Poeemid ja Vaibuva Vadina Poeemid). Need luulekogud on otseselt inspireeritud 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konfliktist.

2013. aastal korraldas ta Beiruti Näitustekeskuses isikunäituse I&I = Us (tõlgituna Mina&Mina = Meie), millega edastas sõja- ja vägivalla vastast sõnumit. Selle näituse koostamine võttis tal aega 18 kuud.

Tal on isikunäituseid olnud nii Londonis, Barcelonas, Madridis, New Yorgis, Dallases, Istanbulis, Beirutis, Napa Valleys, Tokyos ja Singapuris.

Kunstnik:
Kirke Kangro, Eesti

 

‘Must objekt’ 2011 (ka tank-klaver või klaver-tank)

1975. aastal Tallinnas sündinud Kirke Kangro lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) 1999. aastal skulptuuri erialalal. Magistrikraadi sai ta 2009. aastal interdistsiplinaarsete kunstide erialal. Aastal 2010 valiti ta EKA skulptuuri osakonna dotsendiks ning aastal 2011 sai temast EKA skulptuuri ja installatsiooni osakonna juhataja. 2014. aastal valiti Kangro EKA professoriks ja alates 2016. aasta sügisest töötab ta EKA vabade kunstide dekaanina. Ta on oma töid eksponeerinud mitmetel näitustel Eestis, Soomes, Prantsusmaal, Lätis, Leedus, Gruusias, Hollandis, Türgis ja Saksamaal. Kangro on tegutsenud ka aktiivse kuraatorina ning 2010. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia näituse “Kättemaks” kureerimise eest.

Kirke Kangro tööd “Must objekt” eksponeeriti Prantsusmaal Château d’Asnières’is näitusel “Liberté/Freedom” (Vabadus) 2011. aastal. 2012. aastal oli “Must objekt” välja pandud Lätis, Riia skulptuurikvadriennaalil. Seda skulptuuri kutsutakse ka tank-klaveriks või klaver-tangiks, illustreerimaks sõjalise jõu ja kultuuri konflikti.

KULTUURIKAVA

Kõue mõis on pühendunud kunsti edendamisele. Soovime olla tühjaks lõuendiks erinevatele väljendusvormidele. Mõis on olnud paljude kultuurisündmuste võõrustajaks.

Eesti kirjaniku Jaan Krossi arhiivi korrastab tema poeg Eerik-Niiles Kross.

2012. ja 2013. aasta suvel meelitas Kõue Heli muusikafestival parimaid alternatiiv-, eksperimentaal- ja elektroonilise muusika tegijaid ning pakkus unustamatuid ülesastumisi ainulaadses ümbruses. Lisaks on kutsunud filmilinastused, teatrietendused, konverentsid ja kontserdid külalisi Kõue mõisa kultuurilisest rikkusest osa saama.

Jaan Krossi arhiiv

Vaieldamatult Eesti kõige enam tõlgitud ning riiklikult ja rahvusvaheliselt tuntud kirjanik, rahva südametunnistus ja nurgakivi, on Jaan Kross (1920-2007). Ta esitati oma romaanide eest Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks kaks korda, ehkki tegelikult alustas ta oma kirjanduslikku karjääri luuletaja ja tõlkijana. 1990. aastal võitis Kross inimõigusorganisatsiooni Amnesty International Golden Flame Prize auhinna.

Tulevikus saab Kõue mõisas olema Jaan Krossi arhiiv, mida korrastab tema poeg ja üks Kõue mõisa omanikest Eerik-Niiles Kross. Esimene samm selles suunas on Jaani – suur 150-200 inimest mahutav ürituste ruum Kõue mõisa tallihoones. Elust pulbitsev ruum on plaanis ehtida piltidega Jaan Krossi elust.

Sündinud 1920. aastal Tallinnas, õppis ta Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Nendest aastatest ilmus 1988. aastal tema oivaline kooliromaan “Wikmani poisid”. Tartu Ülikoolis õppis ta õigusteaduskonnas, arreteeriti sakslaste poolt ja hiljem pärast sõda KGB poolt. Pärast naasmist Venemaa töölaagritest, kus ta viibis kaheksa aastat poliitvangina (1946-1954), oli Kross Eesti luule muutjaks ja uueks suunanäitajaks. Tema esimene kogumik “Söerikastaja” (1958) oli osaliselt kirjutatud vangis olles.

Kross hakkas proosakirjanikuks 1960-te teises pooles, esmalt filmistsenaariumiga “Liivimaa kroonika”, mis rääkis kroonik Balthasar Russowist (1536-1600) ja millest sai tema esimene meistriteos, seejärel neljaköitelise romaaniga “Kolme katku vahel” (1970). Sellest ajast alates liikus Kross ajastutes meie ajale lähemale, kirjeldades Eesti ajaloost tuntud isikuid, alguses lühijuttudes, hiljem novellides, kaasates kirjutistesse ka omi kogemusi. Tema teoste kangelased on eesti või baltisaksa päritolu kultuursed inimesed, kuigi ühiskonna äärealadel ja seisavad tavaliselt moraalse dilemma ees. Kross ise on kirjeldanud oma raamatuid psühholoogiliste karakternovellidena, mis kindlasti ei vähenda aega ja ruumi, mis neid tegelasi ümbritseb: Kross püüab olla ajaloolistes detailides nii tõetruu kui võimalik, olgu tegevustik 16. või 20. sajandil.

Ajaloost kirjutades suudab Kross alati teha vihjeid ja mõistaandmisi oma ajastule. Russowi “Liivimaa kroonikad” mängib tsensuuri mõttega, samal ajal kui tema allegoorilises meistriteoses “Keisri hull” (1978) kuulutatakse Timotheus von Bock hulluks keisrivõimu kritiseerimise eest – sama saatus tabas nõukogudeajal teisitimõtlejaid. Peategelased, innukad jälgijad ja omamoodi kõrvalseisjad: Krossi romaani “Vastutuulelaev” (2002) pealkiri iseloomustab peaaegu kõiki tema peategelasi – nad kõik liiguvad uhkelt ja järjekindlalt vastutuult. “Professor Martensi ärasõidus” (1984) teenib juuraprofessor Martens impeeriumi, mis rikub inimõigusi, samas kui selle nimega romaani väljakaevamised paljastavad 13. sajandi käsikirja, mis oma sisuga ähvardab totalitaarse iseloomuga Nõukogude režiimi. Oma isiklike kogemuste taustale seatud autobiograafilistes romaanides, näiteks “Paigallend” (1998), kirjeldab Kross Eesti iseseisvuse kaotamist 30ndate lõpus ja 40ndate alguses ning mitmete koolikaaslaste saatust, kui Eesti Vabariik laguneb ja II Maailmasõda ähvardab. Minevikuvaated on Krossile nii olulised, et romaanis “Tahtamaa” (2001) tekivad probleemid taastatud iseseisvuse ajal 90ndatel seoses riigivara tagastamisega endistele omanikele. Ühiskonnakriitikat võib vaadelda ajaloolisest perspektiivist kuigi Kross kirjutas tänapäevast kaasaegsele lugejale.

Oma töö taustal pidas Kross mitmeid loenguid Tartu Ülikoolis, need on kogutud kogumikku “Omaeluloolisus ja alltekst” (2003). Jaan Krossi romaanid, novellid ja jutustused katavad ristlõike Eesti ajaloost Euroopa kontekstis. Tema teoste enesekindlas kompositsioonis muudab ta nii vormi kui narratiivi nii, et tema tööd sobivad klassitsismi, modernismi või isegi postmodernismi kaanonitega. See on kirjandus, mis on psühholoogiliselt rikastav ja emotsionaalset rahuldust pakkuv, mille mõju on tunnistanud lugejad paljudes riikides ning mis on kirjutatud erilise vallatu keelekasutusega.

Jaan Kross oli abielus luuletaja, lastekirjaniku ja tõlkija Ellen Niiduga, keda ta on nimetanud oma muusaks. Ta tõlkis palju: muu hulgas Aleksandr Blok’i, Sergei Jessenini, William Shakespeare’i, Honoré de Balzac’i ja Lewis Carroll’i teoseid. Kross suri 2007. aastal Tallinnas. Teine osa tema monumentaalsest memuaaride raamatust pealkirjaga “Kallid kaasteelised”, mille Kross lõpetas enne oma surma, ilmus 2008. aastal. 2010. aastal asutati Jaan Krossi Kirjandusauhind, et austada parimat avaldatud proosat, luulet, draamat, tõlget või kultuuriajalugu. Paralleele otsides võib teda võrrelda Thomas Manniga ja tema teoseid on laialdaselt tõlgitud.

KÕUE AARE

Kuna Kõue mõisa mainiti esmakordselt 1241. aastal Taani hindamisraamatus ja mõisa nime tähendasid esimest korda üles Taani mungad juba 1220. aastal, oli varemgi alust arvata, et maavaldus oli kasutusel enne Eestimaa ristiusustamist. Sellegipoolest polnud kuni 2013. aastani selle kohta kindlaid tõendeid. 2013. aasta suvel leiti aga mõisa põllult, 500 meetrit mõisahoonest lõunas, viikingiajastust pärit hõbeaare.

See koosnes enam kui kolmekümnest 11. sajandi lõpu hõbemündist, kuuest sõlest, viiest sõrmusest, mitmest kaelaripatsist ja hõbekaalust koos vihtidega. Mõned ripatsid, kohalikud imitatsioonid Araabia müntidest, on unikaalsed.

Kõik aardeleidu kuuluvad esemed on tehtud kvaliteethõbedast ning esindavad Eesti viikingiajastu parimat käsitööd. Oletatavasti kuulusid ehted rikkale aadlinaisele, kes elas viikingiajastul Kõue mõisa lähistel.

2013. aastast saadik on Kõue mõisa maa-aladelt leitud veel kolm hõbeaaret.

 

KAU AKADEEMIA

 

Kau Akadeemia asutas 2011. aastal Mary Jordan eesmärgiga toetada nii juba väljakujunenud Eesti kunstnikke kui ka alles tärkavaid andeid. Akadeemia püüdleb aktiivselt selle eesmärgi poole mitmesuguste algatuste kaudu, sihiks nii kohaliku kui ka rahvusvahelise ühiskonna kaasamine.

Lisainformatsiooni saamiseks palume ühendust võtta e-posti aadressil mjordan@kau.ee

INTERJÖÖRID

Kõue mõisahoone on täielikult taastatud oma endises hiilguses. Suurejooneline interjöör, kunstniku ja filmilooja Mary Jordani looming, on austusavaldus Otto von Kotzebue mälestusele. Kõigil kahekümnel külalistoal on jutustada oma lugu. Toad on kaunistatud ainulaadses ja kordumatus stiilis, neist igaühest avaneb imetlusväärne vaade mõisapargile või maalilisele Eesti metsale. Taastatud täispuidust põrandad, vanad laetalad, kõrged laed, hingematvalt kaunid antiikesemed, käsitsi kootud vanad vaibad, rikkaliku dekooriga disainitud mööbel, luksusliku tekstuuriga puit, nahast ja vildist täiendused, originaalsed kunstiteosed, imelised keraamilised plaadid, prantsuse kangad, külluslikud lõhnad ja tekstiilid loovad üheskoos unikaalse kokteili sinu meeltele.

Aastatel 2012-2018 tegutses Kõue mõis butiikhotellina. Sel perioodil sai Kõue mõisast esimene ja ainuke Eesti butiikhotell, kes on pärjatud The World Boutique Hotel Award auhinnaga, kui maailma kõige imepärasema sisekujundusega butiikhotell 2016 (World’s Most Inspired Design Hotel).